Esiteks pidin oma suurepärasest luksuslikust hotellist ära kolima sõjaväebaasis asuvasse hotelli. Suurepärasest keskkonnast heasse keskkonda. Nüüd saan tasuta lõuna ja õhtusöögi asemel tasuta hommikusööke, basseini asemel on läheduses spordiväljak, pesupesemise eest ei maksta enam 75 senti peale vaid maksan ise 75 senti, kahe plasmateleri asemel on üks, kahe toa asemel on üks ja vaade ei ole enam suureprärasele mitmetasandilisele ristmikule vaid golfiväljakule, kus pisikesed masinad vuravad pisikeste pallide järele. Kolimine oli ka natuke kulukas - kui üks seljakott juhtus kukkuma asfaldile sai kahjustatud fotoaparaat ja arvuti adapter. See tähendab, et enam ei näe ma milliseid fotosid ma teen, enne kui ma nad arvutisse laen, kuna displei on killustunud ning et ma ostsin omale lõpuks uue arvuti, mis oli tegelikult täiesti plaanipärane. Niisiis saan nüüd oma suurepärase uue arvutiga, uues hotellitoas klõbistada järgmise blogipostituse.
Eelmisel nädalal olime neli päeva välitreeningul. Kahju küll, kaamera jätsin koju, ei saa näidata pilte kohalikest vaablastest, kes ringi lendasid - õnneks küll sai neid näha ainult veevõtukohas, kus viibisime vaid hetke - kohalikust baasist, ega näiteks pilte tõestamaks, et me tõepoolest sõime välitreeningu ajal värsket pizzat. Kaasvõitlejad lubasid mulle küll pilte saata, aga need tulevad siis natukese aja pärast.
Niisiis välitreening - Texase suvekuumus, koos meeletu õhuniiskusega. Ilmateate lehekülg ütleb, et keskmine temperatuur oli 35 kraadi koos selle õhuniiskusega, mida ma veel kusagil mujal kohanud ei ole. Nii et kui kõndisid minut aega väljas, siis oli nahk juba märg. Lisaks muidugi Eesti välivorm, kui ma ütlesin, et see on suvine, siis nad muidugi naersid - võrreldes nende õhukese riidega on meie vorm ikka väga paks. Lisaks siis varustus, sealhulgas kuulivest/killuvest, rakmed/püstolivöö, kiiver ja relv. Koomiline oli juhtkonna meelemuutused küsimuses, mis ikkagi seljas peaks olema - küll asetasime oma salvetaskud ja veepudelid rakmetelt killuvestile ja tagasi küll võtsime ühe asja seljast ja ... oh jah. Militaarelu. Aga vähemalt oli telkides õhukonditsioneer, välivoodid ja ruumi rohkem, kui tavalises kasarmutoas - suured telgid olid.
Õppisime masinale minemist ja masinalt jalastumist (jah, see on Eesti kaitseväes kasutusel olev termin, mis ei pidavat tähendama jalaks muutumist vaid masina kastist maha ronimist - keegi jättis kooliajal Wikmani poisid lugemata), õpetatav protseduur oli karjuvalt aeglane, õnneks kuuldavasti kasutatakse reaalses elus ühtteist efektiivsemat. Lisaks harjutasime linnalahingu elementi majade puhastamine, mille käigus mind lasti korduvalt maha - taaskord tõestab, et on palju parem, kui ma militaariumis hoidun jalaväe rollist ja jään oma eriala juurde. Üks huvitavamaid asju, oli takistuste ületamine - ülesanded, mis vajasid loovat mõtlemist ja meeskonnatööd. Näiteks kuidas saada lahingmoon üle jõe, kui sul on ainult katkine sild, nöörijupp ja meeskond, mis koosneb tugevamatest ja nõrgematest liikmetest. Neil oli vastav harjutusväljak valmistatud umbes 20 takistusega, stsenaariumi ja varustusega. Suurepärane intellekti ja meeskonnaharjutus.
Ja enda jaoks kõige põnevam oli muidugi oma eriala tegevuste harjutamine välitingimustes. Saime kuueliikmelise grupiga ette valmistada ettekande lahingstressist, mille esitasime reaalselt brigaadiülemale, tõestuseks saime väikse mündi/medali tubli töö eest "For your outstanding performance". Neil on nende müntidega omad tavad ja kombed. Ning viimaks harjutasime klientide vastuvõtmist - telki püstitati vastuvõturuum, kabinetid klienditööks ja relaxion traininguks. Muidugi viimasest toast kostis lõpuks natuke norskamist ka. Igatahes suurepärane loomingulisus ja tahaks näha, kuidas see ka reaalselt välja näeb.
Muidugi ei saa ma mainimata jätta, et ma olevat esimene rahvusvaheline õppur sellel erialal, kes välitreeningu lõpuni vastu pidas. Kui eelnevalt ühe riigi ohvitserid, maid nimetamata, olid vastu põigelnud, saadi üks neist ikkagi üheks päevaks kohale, aga õhtul saadeti ta juhtkonna poolt hoopis tagasi, siis paistab, et meil koostöö sujus seal päris hästi ja edukalt. Ja ei saa mainimata jätta - Sööksin meelsamini Eesti kuivtoidupakke, kui siinseid "ettevalmistatud eineid". Imevidin - vala vesi kilekotti ja vaata kuidas sealne keemiline reaktsioon toodab kuumust, mis soojendab üpris kiiresti toidupakikese üles - on muidugi tore, aga ülejäänud toit paistab samasugust keemiat täis olevat.
Nii tore oli kuulda, kuidas üks kaasõppuritest oli ostnud omale raamatu ja leidnud sealt huvitavaid fakte Eesti kohta. Räägiti Eesti majanduslikust edust ja seda põhjendati interneti levikuga ja et "internet on Eestis inimõigus". Milline suurepärane vaheldus küsimustele "milline riigikord teil seal Eestis on?" Aga jah - vaatame, mis maailmas ja majanduses toimub. Eestis on kuuldavasti hetkel Euroopa kõige kiiremini kasvav majandus, The Econimist räägib meist kui värskendavast erandist, tööpuudus väheneb ja ma loodan, et inimesed tajuvad seda kõike ka. Samal ajal siin USAs alles plaanitakse kõiki neid kärpeid, mis Eestis juba tehtud on. Uudistes räägitakse kokkuhoidmisest ja poliitilistest aruteludest, militaariumit ma vist parem ei maini ja inimesed ise räägivad ka majandusest tumedates toonides. Kui ma mainin neile, et Eestis saadakse laste sünnitamise puhul emapalka või et riigikogus ringleb eelnõu õppemaksu kaotamise kohta ... "that grazy".
Kui sõbrad ütlevad msnis, et mulle paistab USAs meeldivat ja kas ma tahangi siit ära tulla, siis tahan küll siit ära tulla. Eestis on veel häid ja väljapaistvaid asju küllaga. Ja arengut on meie riigis ilmselt veel tükil ajal rohkem näha kui arenenud riikides. See on muide teine mõiste, mis mulle juba põhikoolis silma jäi - arenenud riigid ja arenguriigid/arenevad riigid. Mulle tundus viimane mõiste palju positiivsem kui esimene, et arenenud riik on oma arengus kusagile jõudnud ja nüüd ta seal on, aga viimased saavad areneda, läbi raskuste tähtede poole edasi. Nüüd kui Eesti kuulub ka arenenud riikide hulka, areneb ta ikka jõudsalt edasi, aga mõned arenenud riigid väga ohtrat arengut niipea vist ei näe. Loodaks, et ka neil läheb paremini muidugi. No muidugi USA kukkuv majandus on ikka kordades edukam kui Eesti tõusev majandus. Vaadakem või seda tabelit http://www.nationmaster.com/compare/Estonia/United-States/Economy Samas seal on andmeid, mis räägivad natuke Eesti kasuks ka, näiteks kuritegevuse kohapealt.
Aitab küll tänaseks. Järgmise korrani. Asun ülejäänud võrdlusi uurima.
No comments:
Post a Comment