Mõnda aega ei ole kirjutanud siinsetest kogemustest, on aeg end taas kokku võtta ja kirjutama asuda.
Peale rodeot kõige olulisem reis oli linna nimega Corpus Cristi ehk Kristuse keha. Kohalike seas tuntud sadama-ranna linn, kohalik Pärnu rand. Ööbisime hotellis, mille tagauksest oli merepiir umbes kahekümne meetri kaugusel. Ja taamal sadamas seisab lennukikandja, mis on tänapäevaste lennukikandjate kõrval küll pisike, umbes kolmandik moodsatest laevadest, kuid siiski suur, võimas. Õhtust sõime mere peal, peol olime linna peal ja teisel päeval saime näha delfiine - nii kohalikus akvaariumis trikitamas, kui ka ookeanis meie paadi kõrval ujumas.
Jah, siinsed reisid on väga mõnusad. Tasuta ja osavõtt on vägagi oodatud ja soovituslik. Oleks vaid elu alati nii. Samas on ka igavamaid reise. Näiteks juhtus siinsel iseseisvuspäeva, 4. juulil, et meid viidi kõigepealt San Antonio lähedal asuvasse väikelinna, kohalikule iseseisvuspäeva tähistamisele. Hommikul. Kui eriti midagi ei toimunud. Käisime ümbruse kaks korda läbi ja istusime puu alla filosofeerima. Meeldetuletuseks - filosofeerimine on minu jaoks meeldiv tegevus. Siiski mõned huvitavad-naljakad asjad jäid silma ka. Esiteks oli enamus atraktsioone sarnased sellele, mida näeb Hollywoodi filmides: partide laskmine, pudelite loopimine ja muid asju. Aina rohkem jääb mulje, et Hollywood esitab rohkem tõest infot, kui esialgu tundus. Aga siiski - kõige naljakam asi, mis sellelt laadalt silma jäi oli auto - maksa oma raha, võta kuvalda ja naudi.
Siin on väga kuiv suvi olnud ja seetõttu jäi uue aasta kõige huvitavam atraktsioon ära - ilutulestik. Et meelde tuletada rockets and bombs, mis iseseisvuse saavutamiseks kunagi lendasid. Ja samas, kui üks instruktoritest rääkis, kuidas ta Euroopas olles uue aasta pidustustel tundis end nagu sõjatandril - "kõik lasid oma ilutulestikku!" - siis võibolla ei jäänudki ma paljust ilma.
Ühel nädalavahetusel käisime ka kohalikul üritusel, kus tutvustati kultuure, mis selle koha ülesehitamisse on oma panuse andnud. Räägiti sakslastest, prantslastest, poolakatest, indoneeslastest, jaapanlastest, isegi mõnest rahvast, kellest ma pole kunagi kuulnud. Ja mina muidugi otsisin igalt poolt Eestit! Kusagil peab olema mõni sini-must-valge. Jonnakas ekspeditsioon ei olnudki väga ebaõnnestunud - lõpuks ma leppisin lähedase baltiriigiga - Leedu! Kohalikku leedukat polnud küll parasjagu kohal ja me pidime lahkuma enne kui ta oleks tagasi jõudnud, kuid sain rääkida vähemalt ta abikaasaga (pildil paremal pool) ja oma tervitused edasi saata.
Tagasi minu jaoks meeldiva teema juurde - filosoofia. Mul on eriti hea meel, et mul on siin üheks kaaslaseks psühholoog, kes alustas oma õpinguid filosoofia (ja ajalooga). Saime siin arutada juba mitmeid kummalisi dilemmasid. Ja isegi oma supervisioonis pea aasta tagasi jõudsin järeldusele, et mul on aeg-ajalt vaja rääkida inimestega, kes panevad mind mõtlema. Oh, kui hea see vahel on. Näiteks "unexpected hanging paradox", kus puhas loogika viib valedele järeldustele. Nii tore, et filosoofias ka selleni jõutakse. Ja veel toredam, et mõttemängu püütakse ikka loogika abil lahendada! Ja loomulikult! Ei tahakski, et selliseid paradokse lahendataks empiirika abil.
Paradoks ise, leebemal kujul, võiks välja näha selline. Õpetaja ütleb õpilasele, et järgmisel nädalal ühel päeval tehakse tunnikontroll, mis tuleb päris kindlasti täieliku üllatusena. Õpilane mõtleb, et kui neljapäeval ei ole tunnikontrolli olnud, siis see peab toimuma reedel, kuid siis see ei oleks üllatus. Järelikult on reede välistatud. Sama moodi välistab ta järelejäänud neljast päevast viimase, siis järelejäänud kolmest päevast viimase jne, kuni jõuab järeldusele, et tunnikontrolli ei saagi tulla. Tunnikontroll tuli kolmapäeval ja õpilasele täieliku üllatusena. "Despite significant academic interest, no consensus on its correct resolution has yet been established (Wikipedia)."
Niisiis. Nüüd on aeg minna ja osa võtta San Antonio ööelust. Et oleks taaskord meeldivaid elamusi jagada. Natuke õlleklaasi filosoofiat, natuke uusi tutvusi. Pealegi - Ida-Euroopa aksent läheb siin peale :D
Järgmiste mõtete ja kogemusteni,
Andres
No comments:
Post a Comment